Finalist Jekaterina Moltšanova - ".asl"

Jekaterina Moltšanova
Foto: erakogu

Täna see algab! XIV. Rakvere Gümnaasiumi avaürituseni on jäänud loetud tunnid. Ent reedeste finalistide tuvustus pole lõppemas veel nii pea - tutvugem lühifilmi ".asl" autori Jekaterina Moltšanovaga.

Kaua oled filmindusega tegelenud ning kas tegu on tavalise hobi või suure kirega? Kas tulevikuplaanid on just filmindusega seotud?

Filmindusega pole kunagi mingil määral tegelenud, see film ja stsenaarium on minu kõige esimeseks kogemuseks. Tulevikus filmindusega ei plaani tegeleda.

Kuidas tekkis teie filmi idee ning millest see räägib?

Tekkis tahe osaleda RRG videostuudio stsenaariumikonkursil. Algul plaanisin, et kirjutan ulmekomöödia stsenaariumi, kus rändab väikse tüdruku hing ja kommenteerib toimuvaid asju lustakalt läbi lapse pilgu. Kui istusin arvuti ette ja hakkasin kirjutama, hetkelise tuju pärast tuli välja täiesti vastupidine lugu. Ma n.ö. elasin ennast paberil täiel määral välja. Ning tuli välja dramaatiline lugu. Üsna pikka aega ei teadnud, millest ikkagi räägib minu film, mis on selle ideeks. Kuid pärast esimest võttepäeva sähvatas mind, et sõnumiks on see, et peab hindama neid, kes on sinuga. Kuid ma ei taha ikkagi rõhutada seda filmi "pointina". Loodan, et igaüks leiab sealt enda jaoks oma mõtte.

Kaua filmi valmimine aega võttis ning kuidas valmimise protsess üldiselt sujus?

Tükk aega võttis näitlejate valimine, kuna ma lihtsalt ei teadnud, millised inimesed peaksid mängima minu tegelasi. Näitlejate valik oli kogu protsessis minu jaoks kõige raskem. Õnneks mind aitasid Jaanus Lekk ja Tiina Kippel. Üldse oli väga palju võrratuid inimesi, kes mind väga aitasid, nii et mina olin praktiliselt see isik, kes ainult nipsutas näppu ja ütles et nii ei sobi, peab naa tegema. Kokku oli kolm võttepäeva. Montaaž kestis umbes poolteist kuud. Filmimise protsess oli väga vinge, kuna kõik oli nii uus ja sellepärast huvitav. Kartsin, et hakkan võtteplatsil n.ö. valgeks vareseks, kuna pidin hakkama tööd tegema tegelastega, kes on filminduses üsna kogenud, aga õnneks juhtus vastupidi, mind võeti omaks ja alati taheti teada just minu arvamust.

Mis on filmi tegemise juures kõige parem?

Kõige rohkem mulle meeldis see õhkkond, mis võtteplatslil oli. Filmitegemine ise just mind kõige rohkem ei huvitanud, kõige ägedam oli jälgida teisi. Kuidas operaator asjalikult tehnikaga jändas, kuidas näitlejad näitlesid, kuidas valgusetehnik rääkis operaatoriga juttu hulltarkade terminitega. Kuidas kunstnik hoolitses selle eest, et iga detail oleks igas kaardis samamoodi. Monteerimine oli ka väga lõbus, kuna siis sai ebaõnnestunuid kaadreid vaadata, mis olid üsnagi naljakad.

On teil mõni kindel eeskuju ning kelle filmiloomingut tõesti austate?


Vaatamata oma toorusele, on tõesti. Jumaldan Aleksei Balabanovi filme. 

 

Kontakt

Rakvere Gümnaasiumi filmifestival
Vabaduse 1, Rakvere
44316
filmifestival@filmifestival.eu