-
2015
2017
(Filmi)kunstiline festival üle mere
Perioodil 2015–2017 triivis filmifestival piltlikult Eestist kaugemale. Püüdlik meediasse pürgimine ja esimene otseülekanne tagasid festivaliteabe leviku üle mere, mis omakorda kasvatas järjest filmide hulka ning tõi kaasa esimesed rahvusvahelised osalejad. Festivalil säilis küll senine aja-, koha- ning nimetruudus, ent (kunstilised) ideed sirgusid Rakvere Gümnaasiumist välja, ulatudes avakosmoseni.
Veebruaris toimunud filmifestivali nädal koosnes eelseanssidest ja finaalõhtust. Eelseanssidel näidati finaalprogrammist välja jäänud filme ning mulluste festivalide parimaid. Alates 2016. aastast jagati osalejad kahte kategooriasse: õpilas- ja tudengikategooria. Loometöö ekspertidest koosnev eel- ja põhižürii valis välja vastavalt finalistid ja võitjad. Kategooriatesse jagunemisest tingituna asendati senine grand prix ja kahe preemia välja andmine mõlema kategooria I ja II koha tunnustamisega. Eripreemiad pälvisid läbivalt parim mees- ja naisnäitleja ning publiku lemmik, sõltuvalt aastast ka nt parim operaator, stsenarist või kõige humoorikam linateos. Ühtlasi jagasid ettevõtted omanimelisi preemiaid.
Sel perioodil tipnesid reedeõhtused finaalid tantsulise elemendiga sõuga. Programmi lihvimine ja märgatav annus galalikkust meelitas saali eri põlvkondi filmihuvilisi ning tõstis festivali eelarve kuue tuhande euroni. 2015.–2016. aastal oli üksnes finaalõhtu temaatiline: esimese aasta festivalil oli juhtmotiiv kosmos, järgmisel inimeseks kasvamine. Alates 2017. a filmifestivalist on kogu filmifestivali kuvandi lahutamatuks osaks teema, mille määratlemine andis korraldajatele pidepunkti festivali kunstilise poole (sh sotsiaalmeedia) kujundamisel. Perioodi viimasel festivalil innustuti loodusest.
Festivali teema ei mõjutanud aga osalevatele filmidele sätestatud teemavabadust. Festivalile saadeti vastavalt 18, 25 ja 31 filmi. Osalesid draamad, komöödiad, dokumentaalid, põnevikud ja graafilised animatsioonid nii Eesti eri paigust kui ka Plymouthist ja Farnhamist Inglismaalt. Veebis esitatud filmide maksimaalne pikkus oli sel perioodil taas 15 minutit.
2015. a festivalist toimus esmakordselt otseülekanne finaalõhtust filmifestivali kodulehel, mitmekordistades publiku hulka ja väljudes festivali enesega riigipiirest. Perioodi lõpuks oldi otseülekandega laienetud Delfi ja Postimehe veebiplatvormile. Filmide linastamine riiklikul kooliteatrite festivalil, loosimängud Facebookis ja värskel Instagrami lehel, artiklid maakonnalehtedes ja ERRi kultuuriportaalis, teadaanded linnaekraanidel ning siseraadiotes viisid sõna festivalist kõikjale. Tänu ulatuslikule kumule püsis toetajate hulk üle saja.
Filmifestivali jõudsat arengut soosisid nii eelmisel perioodil uuenenud korralduspõhimõtete paika loksumine, üha kasvav meeskond ja konkreetsem töökorraldus. Märgilise uuendusena nimetati üks festivali meeskonna liige kunstiliseks juhiks, kelle põhiülesandeks sai suurejoonelise finaalõhtu ja maitseka otseülekande lavastamine. Asjaajamiste hõlbustamiseks loodi MTÜ Vaba Noor, mis sai RGFFi juriidiliseks kehaks Rakvere Gümnaasiumi asemel. Seejuures koosnes korraldusmeeskond jätkuvalt reeglina Rakvere Gümnaasiumi õpilastest, mõnede täiendustega Rakvere Reaalgümnaasiumist.
Murrangulisuse vaimus jätkus ka tulev periood, kus korraldajad (ja kogu maailm) kogesid mh eriskummalist olukorda.
