-
2018
2021
Eesti Vabariigi tähtpäevast koroonapandeemiasse
Perioodiks 2018–2021 oli arusaam festivali korraldamisest klaar, mistõttu arendati festivali kunstilist sfääri, põimides eri loomevaldkondi. Ajakirjanduse erakordselt suur huvi ja toetajate raugematu poolehoid kinnitasid tõika, et filmifestival on silmapaistev ja kõrgelt hinnatud noorte korraldatud sündmus. Festival tegi oma hällist kõrvalepõikeid mere äärde ja Nõmme metsadesse, puudutades päriselus laiemat publikut.
Veebruari esimesel nädalal toimunud festival koosnes Rakvere eri paigus toimunud eelseanssidest ja finaalõhtust Rakvere Gümnaasiumis. Sel perioodil võtsid korraldajad südameasjaks tutvustada rohkem noorte filmitegijate loomingut, mistõttu korraldati 2018. aastal eriseansid Põhjakeskuses ning järgmisel aastal tehti põnevat koostööd Von Glehni teatriga Tallinnas ja Võnke festivaliga Altjal.
Alates Eesti Vabariigi 100ndale tähtpäevale pühendatud 2018. a festivalist on finaal toimunud laupäeviti, andes korraldajatele rohkem aega ürituse ettevalmistamiseks kooli argipäeva häirimata. Alates 2019. a festivalist on finaali filmiprogrammile eelnenud teatraalne avasõu ja 2020. a festivalil lisandus autasustamiseelne lõpusõu. Festivali kuvandiloome läteteks said neil aastatel teemadena inimväli, argipoeesia, juurte juurde ja reflexio ehk peegeldus. Finaalis ühendati temaatiliselt omavahel eri kunstiliigid, vormides rikkaliku elamuspaketi: lisaks filmikunsti nautlemisele ja teatrisõõmule oli üles seatud maali- ja/või fotonäitus ning sai lummuda kaunist muusikast.
Festivali kajastati nii trükimeedias, televisioonis kui ka raadios (intervjuud Kuku Raadios, Raadios Elmar, Vikerraadios, RetroFMis ja saadetes “Duubel”, “Aktuaalne kaamera”, “Reporter”, “Terevisioon”, uudisnupud maakonnalehtedes, Kinoveebis, Delfis, Postimehes, ERRis). Festivali finaalõhtust toimus otseülekanne kodulehel, Delfis ja Postimehes.
2021. aasta filmifestivali korraldamist mõjutas koroonapandeemia. Üleilmse teadmatuse mõningasel selginemisel tuli korraldajatel silmitsi seista seniolematute tingimuste ja proovikividega. Terviseametiga kooskõlastamised, varitsev nakatumis-, lähikontaktsuse- ja isolatsioonioht ning hübriidkorraldamise põhimõtete välja töötamine, algusaja tunni võrra ettepoole nihkumine, hajutamisnõudest tingitud väiksem publikuhulk, maski kandmise kohustus, valmidus viimasel hetkel veebi kolida ja pikaaegsete toetajate arvukad äraütlemised nõudsid paindlikku strateegiat ja korraldajate ärksust ürituse samaväärsel ellutoomisel.
Filmifestivalile saadeti aastatel 2018–2021 vastavalt 46, 32, 29 ja 21 filmi. Filmid sündisid valdavalt filmilaagrites, teiste festivalide raames või õppetöö osana. Alates 2019. aastast võisid osaleda kuni 20-minutilised linateosed. Suure kultuurikompetentsiga žürii andis lisaks peapreemiatele välja eripreemiad parimale nais- ja meesnäitlejale, operaatorile, stsenaristile. Ühtlasi premeeriti publiku lemmikut ja ettevõtted jagasid omanimelisi preemiaid. Filmifestivali toetajate hulk oli keskmiselt 140, küündides 2018. aastal pea kahesajani.
Selle perioodi tugevuseks oli meeskonnatöö. Peakorraldajate roll muutus pigem koordineerivaks ja ülesannete täitmisel oli oluline meeskonnaliikmete enda initsiatiiv. Umbes 20-liikmeline meeskond jagunes
5 valdkonda: koostööpartnerid, tehnika, turundus, žürii ja osalejad. 2020. aastal komplekteeriti meeskond uuel põhimõttel: kui seni kutsusid peakorraldajad meeskonda uusi liikmeid personaalselt, siis nimetatud aastal sai korraldajaks kandideerida. Kandideerinute hulgast kasvasid muuhulgas välja 2021. aasta festivali peakorraldajad.
Neile jäi peakorraldajate positsioon esimeseks ja viimaseks korraks, sest 2022. aastaks asus sõbralikult etteotsa raskekahurvägi kümne aasta tagusest ajast, kes kutsus sellele teekonnale kaasa liikmeid varasemate aastate meeskondadest.
